Valige keel: est
TULE TRENNI
ALEXELA KML KODUMÄNG
89:83
02.04.2017, 17:00
Indrek Ruut: TYCO Rapla ebaedust: kasvuraskused, mitte katastroof

Indrek Ruut: TYCO Rapla ebaedust: kasvuraskused, mitte katastroof

Head Rapla Korvpallikooli kodulehe lugejad, toome teieni täies mahus paari päeva eest Eesti Päevalehes ilmunud artikli, mis lahkas peatreener Indrek Ruudu intervjuu alusel TYCO Rapla tegemisi käesoleval hooajal. 
                                                                          Kas ja mis on juhtunud eelmistel aastatel visalt medalite nimel heidelnud TYCO Rapla korvpallimeeskonnaga?
                                                                          Neljandat hooaega kodusel korvpallimaastikul ja kõige kõrgemal tasemel kaasa lööv TYCO Rapla on minetanud oma iseloomuliku sära. Varem kui lepase reega takistusi ületanud ja üllatusi serveerinud raplakad on tänavu võitnud Alexela meistriliiga ja Balti liiga 23 mängust ainult viis. Kas kahel eelneval aastal Eesti liiga poolfinaali jõudnud ja medalitele heidelnud korvpallikantsi esindusmeeskond vaevleb kriisis? Või igal hooajal ei saagi ühtmoodi hästi minna ja tagasilöögid on paratamatud? Eesti Päevalehe küsimustele vastas peatreener Indrek Ruut.

••Sisuliselt on pool koduse liiga põhiturniirist seljataga. Rapla on eelviimasel ehk kaheksandal kohal ja meeskondadest, kes reaalselt play-off’i kohti jagavad, suisa viimane. Kuidas olukorda hindad?

Ma ei näe otseselt suurt jama, aga ei saa ka öelda, et olen väga õnnelik selle üle, mida väljakul näen. Tunnistan ausalt, et nii väljakutsete- ja küsimusterohket hooaega polegi mul treenerina olnud. Kogu aeg pea töötab, sest suusk ei libise korralikult. Siis nagu juba libiseb, aga tuleb jälle väike küngas ette ja vajume tagasi.

Pidin alles hiljuti klubi sees aru andma ja alustasin asjade selgitamist veidi kaugemalt. Teatud nüansid kipuvad inimestel ununema. 2013. aasta aprillis kõige rohkem mänguaega saanud kuuest mängijast on kolm lahkunud: Janar Soo, Raido Ringmets ja Illimar Pilk. Nende positsioonidel on uued mehed: Sven Kaldre, Žiga Fifolt ja Oliver Metsalu. Ei taha otsida vabandusi ja ma isegi ei arva, et uued mängijad on kehvemad, aga ainult oskustega korvpalli ei mängi. Esile tulevad vaimsed küsimused ja kogemused. Kõik kolm lahkunut oleks meil ühed vanimad tegijad.

Teiseks. Päris mitme klubi koosseis on minu silmis võrreldes mullusega tugevamaks muutunud. Näiteks Tallinna Kalev ja TTÜ. Miks ma siis ütlesin hooaja alguses, et tahame medalit? Minu arvates oleks väga imelik teatada, et läheme viiendat kohta püüdma. See ei jätaks treenerist head muljet ka võistkonna ees.

••Kas meeskonnale on hakatud pärast edukaid hooaegu liiga suuri nõudmisi esitama? On teil endil ootused liiga suured ja see kammitseb?

Arvan, et meie tänavune üles-alla mäng on puhtalt mõtlemise taga. Rääkisin enne kohtumist Kalev/Cramoga meestele, et oskustelt me neist väga palju kehvemad pole. Kas Martin Dorbek on palju kehvem kui Tanel Sokk? Või Rait-Riivo Laane?

Neil kõigil on kahtlemata oma trumbid ja nõrkused, aga ma julgen väita: oskustes väga suurt vahet pole. Vaimne pool on väga oluline, aga sellest ei saa paljud aru. Kas Indrek Kajupank oleks Rapla eest mängides teinud sama hea partii, kui tegi Kalev/Cramo eest? Mu kogemus mängija ja treenerina ütleb, et kui sul on kõrval head kaaslased, on ka endal kindel mängida. See on oluliselt teistsugune tunne. Raplas seda kindlust ei ole, sest noored mängijad alles küpsevad.

Pealegi tundub, et osale meestest on suvine Tallinna U20 turniir ikkagi päris raske jälje jätnud. Sinna mindi suurte lootustega, kuid põhimõtteliselt põruti. Mõni lootis agentidele silma jääda ja Eestist välja pääseda, ent ei õnnestunud. Noortel on karjäär seni kogu aeg ülesmäge läinud, pidevalt on olnud roosamanna. Nüüd on sein ette tulnud. Paratamatus, sest vaevalt areneb ükski sportlane järjekindlalt ülespoole. Nad tunnetavad, et endal ei lähe hästi, võistkonnal ei lähe hästi ja tekib kohustus vägisi hästi mängida. Loomingulisus, vabadus, mõnus tunne kaovad. Hooaja teises pooles ongi minu peamine ülesanne aidata neil taas õige tunne leida.

••Kas mentaalse poole pealt on osal meestest peas kinni ka tüli Andres Sõbraga?

Ma ei taha sellest rääkida ja seda praeguses kontekstis mängu tuua.

Pigem on nende päid segi ajanud teadmine, et agentuurid on Eesti avastanud. Mingid vennad käivad rääkimas, lubamas ja tehakse isegi lepinguid. Ja aeg-ajalt kipuvadki jalad maa küljest lahti tulema. Endale aru andmata, et enne õhulosside ehitamist tuleb tõsta kvaliteeti treeningutel ja mängudel. Reaalsustaju kipub kaduma. Mõistmine, mida on tegelikult vaja teha, et kuhugi jõuda.

Ühtlasi kiputakse unustama, mis on võistkonnale kasulik.

Mind ongi kõige rohkem häirinud tõsiasi, et enda sooritus on kohati tähtsam kui meeskonna edu. Ma ei süüdista mängijaid, sest neil ongi kogu eelnevat juttu arvestades end raske ohjata. Nimetan seda tüüpiliseks kasvuraskuseks. Oleks meil võistkonnas Curtis Millage’i sugune mängija, küll ta tõstaks mõne noore vahelduseks nagi otsa rippuma ja too rahuneks maha.

Nüansse, mis võivad tulemust ja mängu mõjutada, on veel ja veel. Näiteks, kui Sven Kaldre läheb Raplas õhtul Maxima poodi, siis võib vabalt mõni kohalik talle ligi astuda ja öelda: „Kuule, kaua sa neid mängulõppe siin p***e keerad?” Erik Keeduse poole ei pöördu Tallinnas ilmselt sellise jutuga mitte keegi. Mängijad on teistsuguses keskkonnas ja see annab vaimule kõva kooli. Kes siit välja ujub, on lõpuks päris hea mees.

••Seega katastroofi pole ja Rapla on suuteline hooaja teises pooles palju rohkemaks? Kui kõrvade vahel kõik paika loksub.

Kui ma rahulikult mõtlen, siis ses vanuses polegi väga palju ägedamaid poisse võtta. Siin-seal üksikud on, aga meil on terve kooslus. Neil on vaja aidata kasvada ja kogemusi omandada. Mul on tunne, et kui me ühel hetkel rongi jälle minema saame, võib kõigil meiega päris raske olla. Küngas on vaja kuidagi ületada, treenimise ja tahtmise taha midagi ei jää.

Üks asi on raamatute tarkus ja teine isiklik kogemus. Kõikidel hooaegadel olen midagi natuke teisiti teinud, nii mängulise kui ka kehalise ettevalmistuse poolelt.

Treenerina kogemuse saamiseks tuleb kindlasti otsida muutusi.

Kui tahta teha samm edasi, polegi muud väljapääsu ja tuleb riske võtta. Siiani on enamik neist end õigustanud, ent täna pean tunnistama, et mõned asjad ei ole loodetud viisil tööle hakanud. See on väärtuslik kogemus mulle ja tervele meeskonnale.

Rapla tulemused

2010–2011:

Eesti liigas 6.

2011–2012:

Eesti liigas 4., Balti liiga alagrupis eelviimane ehk 5.

2012–2013:

Eesti liigas 4., karikafinalist, Balti liiga alagrupis viimane, 6.

2013–2014:

praegu Eesti liigas eelviimane ehk 8. (4 võitu, 11 kaotust) ja Balti liiga alagrupis viimane, 7. (1 võit, 7 kaotust)

Ivar Jurtšenko, Eesti Päevaleht

Sünnipäev
Täna meil sünnipäevalapsi ei ole!
Tabeliseis