Keset sügavat Eesti talve tuli Rapla Korvpallikoolile rõõmustav uudis suvisest Austraaliast. Sealne Eesti ettevõtja Andres Tamleht otsustas toetada meie noorteosakonda kui oli kuulnud, et toetus just noortekorvpallile viimasel paaril aastal vähenenud on. Käed surumiseks kokku ei ulatunud, aga korvpall ise teeb kõik distantsid olematuks. Tänu Andresele saame öelda, et meil on toetajaid üle terve maailma.
Täna saame rõõmuga teada anda, et Rapla korvpalli äriklubiga on liitunud taas üks edukas eestimaine ettevõte. Veel vahetult enne jõulupühi said Rapla KK tegevjuht Jaak Karp ja Krimaia Grupi esindaja Andres Romulus kokku, et suruda ametlikult kätt ja jätkata üheskoos Rapla korvpalli arendamist.
AVIS UTILITAS Rapla annab teada, et on uue peatreeneri leidnud ja selleks on Brett Nõmm.
Brett on olnud ka ise mängija, kuid treeneriteadmisi on noor ja ambitsioonikas mees kogunud noortetreenerina Rae spordikoolis, U14 poiste peatreenerina. Lisaks on Nõmm olnud pikalt seotud Eesti koondistega ja olnud Eesti naiste koondise abitreener. Meistriliiga kogemus sai Nõmmel alguse hooajal 2018/2019, kui ta liitus Tallina Kalevi treenerite tiimiga. Alates 2022/2023 hooajast on Brett Nõmm olnud BC Kalev Cramo abitreener.
Brett Nõmm: “Olen uue väljakutse osas väga põnevil ja väga tänulik, et Jaak Karp ja Rapla korvpalliklubi otsustas treeneri otsingul oma pilgu minu poole pöörata.
Minu esimene eesmärk on püüda Raplasse tagasi tuua see korvpalli pealinna tunnetus ja publik saali. Soov on kaasata rohkem Eesti mängijaid ja muuta ka rotatsiooni pikemaks ja seeläbi ka mängu atraktiivsemaks. Soovin kaitses näha distsiplineeritud mängu ja rünnakul tööle panna nii ees- kui ka tagaliini.
Loodan väga, et fännid ja publik leiab taas tee saali ja mängudel saab taas olema möllu, rahvast ja trummimürtsu”
Jaak Karp: „Kuna uuel peatreeneril tuli meeskond üle võtta keset hooaega, siis me soovisime teda kindlasti leida Eesti treenerite hulgast, kes tunneks nii mängijaid kui liigat. Olime valmis vajadusel ka lõunapiiri taha vaatama, aga õnneks oli nii Brettil huvi tulla kui Kalev Cramol südant ühest oma abitreenerist keset hooaega loobuda. Olen neile selle eest väga tänulik! Kuna Brett ei ole ülevõetavat tiimi ise kokku pannud, siis ei ole aus eeldada, et ta sellega poole hooajaga imet teeb, aga ma olen täiesti kindel, et aega kevadeks meeskonna „suusk libisema“ saada on piisavalt. Teatavasti play-off seeriates võib juba kõike juhtuda! Tema teine oluline ülesanne on taastada kodumaiste mängijate usaldus, mis viimase pooleteise hooajaga on murenema hakanud ning taastada meie poolehoidjate ja toetajate usk meeskonda.“
AVIS UTILITAS Rapla annab teada, et lõpetas täna vastastikkusel kokkuleppel koostöö meeskonna peatreener Arnel Dediciga.
Taanis elav horvaat asus Rapla meeskonda juhtima hooajal 2022-2023, olles sel hetkel Taani meeste rahvuskoondise peatreener ja tuues kaasa korraliku teadmiste- ja kogemustepagasi.
2022- 2023 hooajal lõpetas Rapla meeskond Eesti- Läti korvpalliliigas kuuendana. Eesti Meistrivõistlustel jõudis Rapla meeskond veerandfinaali, kus põnevas playoff seerias tuli tunnistada Pärnu Sadama paremust seeria viimases, viiendas mängus.
Tänavusel hooajal on siiski AVIS UTILITAS Rapla meeskonna tulemused jäänud oodatust oluliselt kehvemaks, olles Eesti- Läti korvpalliliigas 16 meeskonna seas 12. kohal. 14. mängitud mängu juures on meeskonnal 10 kaotust ja 4 võitu. Eesti Meistrivõistluse tabelis on Rapla 6. kohal.
Kuni uue peatreeneri kinnitamiseni täidab peatreeneri kohuseid abitreener Kustas Põldoja.
Täname Arneli tema panuse ja pühendumuse eest ning soovime talle edu tulevastes väljakutsetes.
U18 tüdrukutele oma esimeselt EGBL etapilt 3 võitu ja 2 kaotust, kuid sel korral andis see lõppjärjestuses 7. koha.
Tundub, et võistkondade tase on päris võrdne ja kindlasti näitasime, et oleme võimelised U18 levelil liigas mängima, oleme teinud sammu edasi. Veidike oli ebaõnne, juurde oleks vaja stabiilsust ning loomulikult mõningaid oskusi lihvida ning seda trennides plaani võtame.
Suur kiitus kõikidele osalejatele! Aitäh lastevanematele, toetajatele ja Eesti Kultuurkapitalile!
Järgmine etapp toimub 23.-26. novembril Slovakkias.
Tuleb ainult spordiriided, sisejalanõud ja joogipudel kaasa võtta ning õigel ajal trenni kohale tulla. Kui proovitrenn meeldib ja laps soovib jätkata, siis saab sellest teada anda raplakk@raplakk.ee või küsida treenerilt paberkandjal liitumisavaldust.
𝐈-𝐈𝐈 𝐤𝐥𝐚𝐬𝐬𝐢 𝐭ü𝐝𝐫𝐮𝐤𝐮𝐝 𝐣𝐚 
𝐈 𝐤𝐥𝐚𝐬𝐬𝐢 𝐩𝐨𝐢𝐬𝐢𝐝
ESMASPÄEV kell 13:45-14:45 (Rapla Korvpallikoolis)
TEISIPÄEV kell 13:45-14:45 (Rapla Korvpallikoolis)
NELJAPÄEV kell 13:45-14:45 (Rapla Korvpallikoolis)
𝐈𝐈𝐈-𝐈𝐕 𝐤𝐥𝐚𝐬𝐬𝐢 𝐭ü𝐝𝐫𝐮𝐤𝐮𝐝
ESMASPÄEVA kell 15:00-16:30 (Sadolin Spordihoones)
TEISIPÄEV kell 15:00-16:30 (Rapla Korvpallikoolis)
NELJAPÄEV kell 14:45-16:15 (Rapla Korvpallikoolis)
𝐈𝐈-𝐈𝐕 𝐤𝐥𝐚𝐬𝐬𝐢 𝐩𝐨𝐢𝐬𝐢𝐝
TEISIPÄEV kell 15:00-16:30 (Sadolin Spordihoones)
KOLMAPÄEV kell 15:00-16:30 (Rapla Korvpallikoolis)
NELJAPÄEV kell 15:00-16:30 (Sadolin Spordihoones)
Näeme saalis!
Traditsiooniliselt külastasime koostöös Eesti Korvpalliliiduga taaskord koolide 1.-3. klasse 
Tegemist on kaheksandat hooaeg toimuva Kooliprojektiga, mille käigus viisime läbi sportlikud ja lõbusad korvpalliteemalised näidistunnid. Sel korral külastasime Rapla Vesiroosi Kooli, Alu Kooli ja Rapla Kesklinna Kooli. Kõigile osalejatele oli taaskord kingituseks T-särk
#raplakorvpall#meiemäng#kooliprojekt#korvpallonkõigile
MTÜ Rapla Korvpallikool kuulutab välja avaliku stipendiumikonkursi mees- ja naissportlastele.
Stipendium on sihtotstarbeline ning mõeldud stipendiaadi korvpallialase meisterlikkuse tõstmiseks, üldfüüsilise vormi parandamiseks ning sportlase jaoks kõrgeimal tasemel mängupraktika teenimiseks. Konkursil on oodatud osalema mees- ja naissportlased.
Kandideerimiseks palume esitada sooviavaldus paberkandjal MTÜ-le Rapla Korvpallikool, Aasa tn. 1, Rapla või elektrooniliselt raplakk@raplakk.ee.
Stipendiumid määratakse MTÜ Rapla Korvpallikool juhatuse otsuse alusel nii summaliselt kui stipendiumi perioodi osas individuaalselt.
Täiendava info MTÜ Rapla Korvpallikool – raplakk@raplakk.ee või telefonil +372 554 1216.
Tekst: Stiina Kartsepp
Enne lõpptulemuse vormistamist ja hooajale punkti panemist on viimane aeg saada lõpuks lähemalt tuttavaks mehega, kes tagamängijale omaste oskustega aidanud tänavu AVIS UTILITAS Raplal nii kaugele purjetada. Selleks on loomulikult ei keegi muu kui 26-aastane võõrleegionär Tyler Cheese.
Pisikese jüngrina lihtsalt ajaviiteks naabruskonna poistega tänaval korvpalli loopinud ja viis viite mänginud Tyler Cheese ei osanud esialgu isegi kõige ulmelistemates stsenaariumites näha ette profikorvpalluriks hakkamist. Nüüd, aastaid hiljem, on olukord totaalselt muutunud ning kunagisest krutskeid täis poisist on sirgunud tõsiseltvõetav mängumees, kes enam ilma korvpallita funktsioneerida ei oska.
Sedasorti pöördemoment ei toimunud aga üleöö. Cheese jõudis enne korvpalli juurde suundumist olla tõsiselt lummatud hoopis Ameerika jalgpallist ja teha sel alal noore ea kohta suuri samme, kuid ääretult füüsilisest mängust saadud saatuslik käeluumurd ja esimesed päris korvpallitrennid viisid kaalukausi lõpuks ikkagi kossu poole.
„Olen tõesti lapsest saati korvpalli mänginud ja selles hea olnud, aga hakkasin seda tõsiselt võtma alles umbes 13-aastaselt. Ma ei näinud seda alguses kui tõsiseltvõetavat spordiala. Minule ja mu sõpradele küll väga meeldis korvpalli mängida, aga see polnud miski, mida me tohutult armastaks. Ajapikku see armastus siiski tekkis.”
Nii jättiski Cheese jalgpalli selja taha, asudes kogu oma fookust ja energiat suunama just korvpallile. Lihtsalt see teekond tema jaoks ei alanud, sest algusaastatel ei suutnud ta trenni tegemisest ja saalis drillimisest ülemäära rõõmu tunda. „Trennid olid alguses üpris igavad. Need olid liiga struktureeritud, ja mina olin ju harjunud lihtsalt palli loopimisega. Polnud harjunud ei treeneritöö ega selle kultuuriga, mida seal ehitada üritati.” Ajapikku ja suuresti just gümnaasiumi perioodil hakkas Cheese siiski trennis käimist päriselt nautima ning varakult ametlikele korvpallivõistlustele minemisest unistanud noormees suutis oma entusiasmiga ka treenerite poolehoiu võita.
Just esimesed ametlikud mängud ja võimsad individuaalsooritused aitasid Cheese’il mõista, et korvpalliväljak on tõesti see, kuhu ta kuulub. „Teadsin juba enne seda esimest turniiri, et oma väikese kodulinna mõistes võin ma ju päris hea mängija olla, aga me läksime võistlema hoopis teise osariiki, kus oli vähemalt kümme erinevat meeskonda. Suutsin õnneks ka iga sealse meeskonna vastu hästi mängida. Sel hetkel ma mõistsingi, et mul võib selles valdkonnas tõepoolest lööki olla.”
Sellest hetkest alates muutuski korvpall Cheese’i suurimaks prioriteediks ning Georgia osariigis asuvast linnast nimega Albany pärit noormees otsustas valitud rajal julgelt edasi sammuda. Need otsused küll tulid tihti koolis käimise ja õppimise arvelt, kuid otsustavatel hetkedel suutis ta alati mõlemal rindel jõu kokku võtta.
„Korvpall oli juba siis mu jaoks esikohal. Mulle üldse ei meeldinud koolis. Tundsin, et gümnaasiumis omandatud teadmised ei tule meile täiskasvanutena kuidagi kasuks. Mul küll olid head hinded, aga ma ei nautinud seal olemist.” Sellegipoolest suutis Cheese korvpalliplatsil rügamise ja suisa tööl käimise kõrvalt keskkooli eeskujulikult ära lõpetada.
Juba noores eas omandatud hea tööeetika ja soov jõuda spordimaastikul kaugele motiveerisid tal seejärel jätkata õpinguid Florida SouthWestern ülikoolis, kus ta nii akadeemilises mõttes kui ka korvpalli alaselt väga hästi silma paistis. Pärast teist seal viibitud aastat liikus ameeriklane edasi Ohios asuvasse Akron kõrgkooli, kus ta omandas korvpalli mängimise kõrvalt bakalaureusekraadi spordijuhtimise erialal.
Terve see aeg oli Cheese ümbritsetud inimestega, kes oskasid sarnaselt temale korvpallist ja profisportlaseks olemisest tohutult lugu pidada, tänu millele oli tal rutiin alati paigas. „Motiveerisime üksteist pidevalt ja hoidsime mängijaid alati õige raja peal.”
Nii polnudki andekal mängujuhil pärast ülikooli lõpetamist meeskonna leidmisega erilisi raskusi, kuid päris sujuvalt tema profikorvpalluri karjäär siiski alata ei saanud. Cheese’i esimeseks peatuspaigaks 2020. aasta suvel sai Itaalias paiknev klubi nimega Universo Treviso, kust ta teatud lahkhelide tõttu juba sügisel lahkus. Uut väljundit ei pidanud ta aga kaua otsima ning tal õnnestus lüüa käed Soome satsi Vilpas Vikingsiga.
Paraku sai ka sealne karjäär kesta väga lühikest aega, sest mõned ebameeldivused ja ema haigestumine viisid mehe tagasi kodumaale. „Olin seal meeskonnas kaks nädalat. Seal oli palju asju, millega ma polnud harjunud ja tegelikult põdes mu ema sel ajal ka väga raskelt koroonat. Ma ei olnud vaimselt heas kohas, et oma esimesel profi aastal kodust niimoodi eemal olla.”
Mitmekuune mängupaus sai 2021. aasta juulis oma lõpu, mil ta liitus oma agendite soovitusel Põhja-Makedoonia meeskonna Pelisteriga. Saatus mängis paraku ka seal oma vingerpussi, sest selle satsi peatreener ei rääkinud sõnagi inglise keelt. „Meeskond ise oli lahe, aga mina kui mängujuht ei tundnud end ilmselgelt mugavalt, kui ma ei saanud oma treeneriga üldse rääkida.” Nii otsustaski Cheese meeskonnast lahkuda, oma senised agendid vallandada ja uue agentuuriga liituda.
See samm tõi talle kauaoodatud edu, sest ta suutis Saksamaal asuvas Ehingen Urspringi klubis oma tunnetuse üle pika aja jälle kätte saada ja seal lõpuks tegusid tegema hakata. Tulemuste mõttes see 2021/2022 hooaeg küll kõige resultatiivsem ei olnud, sest meeskond oli tõsiselt kimpus vigastustega, kuid sealne atmosfäär ja tiimikaaslaste vaheline keemia kaalusid kõik senised raskused üle.
Saksamaalt saadud kogemus oli Cheese’i jaoks igati vajalik, sest sellele eelnenud periood viis mängumehe enesekindluse ja teotahte üks hetk üpris alla. Õnneks ei lasknud ta negatiivsetel kogemustel endast võitu saada ning nii oligi Cheese pärast Ehingenis veedetud hooaega valmis võtma vastu uusi väljakutseid. Selleks väljakutseks osutus teatavasti AVIS UTILITAS Rapla. „Mu agent võttis minuga ühendust ja tutvustas meile pakutud võimalusi. Eeltööd tehes ja erinevate liigade kohta uurides mõistsin, et Rapla on võistluslikus mõttes kõige parem valik.”
Cheese’il aitas Eestisse tulemise kasuks otsustada ka tippklubi Prometey lisandumine Paf Eesti-Läti liigasse ja Rapla verivärske komplekteeritus. „Tahtsingi liituda meeskonnaga, kus alles hakatakse proovima täiesti uusi mängijaid kokku mängitama. Teadsin, et see saab olema tõeline väljakutse ja tahtsin sellest väga osa saada.”
Nii pakkiski ta möödunud suvel jälle oma kotid ja pühkis kodumaa tolmu jalge alt. Niimoodi pidevalt kodust ja sõpradest eemal olemine võis küll karjääri algusaastatel mõjuda noorele mehele üsna laastavalt, kuid nüüdseks on mängumees selle distantsiga juba harjunud. Seetõttu polnudki tal raske end siin väikeses linnas sisse seada. „Olen pidanud tegelikult juba alates 14. eluaastast suuresti üksinda hakkama saama. Usun, et just mu lapsepõlv aitabki mul nendest olukordadest üle olla. Ja õnneks saan ma iga kell oma perele ja sõpradele helistada.”
Lähedaste toetus ja omaenda siiras tahe korvpallimaastikul veel pikalt silmapaistvaid tegusid teha ongi võimaldanud Cheese’il seda peagi lõppevat hooaega täiel rinnal nautida. AVIS UTILITAS Rapla meeskonnas veedetud aeg on tema jaoks küll möödunud teatavate väljakutsetega, seda nii vaimse poole pealt kui ka tulemuslike soorituste mõttes, kuid sedasorti katsumused mängumeeste iseloomu just kasvatavadki. „Mul oli siin vahepeal periood, mil visked ei tahtnud üldse minna ja see ajas loomulikult väga vihaseks. Olen emotsionaalne mängija, aga proovin mängu ajal siiski mitte liiga emotsionaalseks muutuda. Teatud mängudel küll paar intsidenti oli, aga katsun alati kontrollida seda, mis parajasti minu võimuses.”
Ka toredad tiimikaaslased ja kogenud peatreener on aidanud Cheese’il mõõnaperioodidest üle saada ja motiveeritud tegutsemist säilitada. Ta küll on oma loomu poolest sedalaadi mängija, kes eelistab hoida eraelu korvpallist lahus ja veeta aega pigem omaette, kuid platsi peal ja jõusaalis veedetud ühiseid hetki oskab ta sellegipoolest kõrgelt väärtustada. „Kõik mehed on päris lahedad. Isiksusi ja egosid on palju, aga suuri lahkhelisid ei ole meil olnud.”
Teineteise tasakaalukas tunnetamine ongi aidanud meeskonnal sel hooajal päris head kurssi hoida ja kohtumistes oma ära teha. Ka Cheese’i isiklik panus on kahtlemata olnud olulise kaaluga ning just selliste õnnestumistega sooviski ta Raplasse tulles hakkama saada. Tänavune hooaeg on tema senise karjääri mõistes olnud kõige edukam, mistõttu on ameeriklane saadud võimaluse eest igati tänulik.
Töö pole aga veel sugugi tehtud, sest Meistriliiga kolmevõidulises veerandfinaalseerias on meeskonnal pärast kaht järjestikust kaotust selg vastu seina. Cheese uskus enne seeria algust ja usub ka praegu, et tegelikult on hea tahtmise ning enesekindluse korral AVIS UTILITAS Rapla võimeline võitma kõiki vastaseid. Selleks tuleb lihtsalt närvid kontrolli alla saada ja näidata oma karjääri parimat sooritust.
Võimsaid kordaminekuid loodab Cheese tegelikult näidata veel pikalt, sest senimaani vaid Euroopas mänginud mehe sees on tõeline tahe jõuda ühel ilusal päeval NBA-sse. „Arvan, et iga laps on sellest kunagi unistanud. See on mu lõppeesmärk. Ma tahan mängida Euroliigat ja FIBA Meistrite Liigat ka, enne kui lähen ja proovin NBA-sse saada.”
Mängumees teab, et tal tuleb selle unistuse nimel palju vaeva näha ja samm sammu haaval liikuda, kuid ta siiralt tunneb, et temas on võimekust püsida kõrges mängus kuni kolmekümnendate eluaastateni. „Hoian oma keha väga heas vormis ja tean, kuidas enda eest hoolitsema pean. Kui ma jätkan samamoodi trenni tegemist, olen terve ning hoian mõistuse ja südame õige koha peal, siis suudan veel kaua mängida.”
Tahtmist täis mehel on ka väljaspool korvpalli suured plaanid ning ta loodab üks hetk, kui aeg ja finantsilised olud lubavad, panna kossu kõrvalt püsti omaenda podcasti ning rajada ka isikliku restorani ja jõusaali. Kõige selle juures tõotab ta ühel või teisel viisil jääda ikkagi seotuks ka korvpalliga, sest just see spordiala on kõik need aastad aidanud tal eluraskustest üle saada. „Korvpallis ja nendes oranžides pallides lihtsalt on midagi niivõrd erilist. Naudin ja armastan seda mängu tohutult!”
ÄRA MÕTLE, KOHE ÜTLE – lemmikute eri
Korvpallimeeskond – Pole
Mängija – Kevin Durant, Stephen Curry
NBA / Euroliiga – NBA
Tiimikaaslane – Jan Märten Ratas ja Kendall Stephens
Toit – Soul food
Jook – Vesi
Film – Hoop Dreams ja Glory Road
Aastaaeg – Talv
Tekst: Stiina Kartsepp.
18-aastane Kaarel Välb on mängumees, kes oma noorele eale vaatamata on juba suutnud täieõigusliku koha AVIS UTILITAS Rapla meeskonnas välja võidelda ja teist järjestikust hooaega kogenud mängijate kõrval väärtuslikke oskusi kogub. Kuidas on tal nii noorelt õnnestunud sedalaadi tähelennuga hakkama saada ja millist käekäiku ta endale edasiseks prognoosib, saab lähemalt lugeda alljärnevast persooniloost.
Jõgevamaal asuvast külast nimega Torma pärit Kaarel Välb ja eestlaste seas palavalt armastatud pallimäng on käinud käsikäes juba noormängija esimestest eluaastatest alates. Nii nagu paljud teised, jõudis ka Välb korvpalli juurde tänu oma vanemale vennale, kes juba enne teda platsi peal oskusi kogumas oli ja väikeses poisis esmase sädeme selle spordiala vastu sütitas.
Välb küll tundis lapsena tõelist rõõmu ka jalgpallist, kuid tema perekoer Ruudi võttis juba varakult ohjad enda kätte, tehes katki ainsa jalgpalli, mis poisil sel hetkel võtta oli, ja peatades sellega tema entusiasmi vuti tagumise vastu. „Rohkem neid jalgpalle meil kodus ei olnudki. Aga kossupalle oli küll vähemalt kümme!”
Olles seega maast madalast täielikult just korvpalli melu keskel, otsustas Välb, et ka tema valib selle spordiala oma peamiseks väljundiks. Nii alustaski ta korvpallitreeningutega juba esimeses klassis ja seda Andres Annoki käe all.
Ta küll oli alguses füüsiliste omaduste poolest teistest poistest mõnevõrra pisem ja esimese tabava kolmepunktiviske ootamine tundus kui igavik, kuid Välbi motiveeritus oli sellegipoolest tiimikaaslastega võrdväärselt suur. Kui mitte suurem. Esmased ebavlevad katsetused ja õige tunnetuse kätte saamine asendusid seega aja jooksul siira naudingu ning oskustega.
Välbi kui toona alles alustava korvpalluri oskusi oskas ühel järjekordsel Tormas toimunud võistlusel märgata ka Tartu Palliklubi treener Priit Paama, kes noort poissi enda juurde Tartusse trenni kutsus. Kuna aga kooli kõrvalt mitu korda nädalas sedalaadi vahemaa läbimine oleks Välbi jaoks liiga keeruliseks osutunud, jätkas ta siiski treenimist oma kodukohas. „Leppisime kokku, et trennides ma seal ei käi, aga mängudel küll. Mul tuli tegelikult päris hästi välja. Viskasin Tartus vahepeal isegi kõik meeskonna punktid ja suisa kümme kolmest mängus.”
Just magusad õnnestumised, iga päevaga selgelt paremaks arenemine ja perelt saadud tugi innustasid noorel mängumehel valitud teekonnaga jätkama. Nii jõudiski Välb põhikooli õpingute kõrvalt võtta vastu uusi väljakutseid ja koguda enne Raplasse suundumist väärtuslikke kogemusi juba eelnevalt mainitud Tartu Palliklubi kui ka Tartu Rocki, Torma Spordi, Rae Spordikool/TalTechi ja Kuremaa Spordikooli ridades. Eriti eredalt on noormehele meelde jäänud just viimane, sest Märt Tralla poolt juhendatud tiimis oli tal tõeline lust mängida.
Kõik need võistkonnad valmistasid teda korvpalli alaste oskuste mõttes Rapla Korvpallikooliga liitumiseks hästi ette, kuid sedalaadi elumuutuseks ja uude linna kolimiseks ei osanud Välb esialgu sugugi valmis olla. 2019. aastal tuli selline ootamatu samm siiski teha. „Selle taga oli perekondlik teema. Mu vanemad läksid lahku ja mul oli vaja kuskil elada ja koolis käia. Vend võttiski siis ühendust oma kunagise treeneri Toomas Annukiga.”
Välbi vanema venna tegutsemine kandis vilja, sest Raplaga pikalt seotud olnud treener kuulas nad ära ja oli kohe nõus 14-aastase nooruki vastu võtma. „Tom ütles, et tule muidugi Rapla. Esimene september 2019 ma siia kooli siis tulingi.”
Üheksanda klassi poisikesena üksinda võõrasse linna ja ühikasse kolimine nõudis aga Välbilt sedasorti pingutust, mida tal varem polnud tulnud isegi korvpalliplatsi peal kogeda. „Koduigatsus oli mul ikka väga suur. Siis oligi vahepeal periood, mil ma ei käinud umbes kaks kuud kordagi kodus. See aeg pigem aitas kaasa sellele, et igatsus üle läheks. Ema käis üpris tihti külas, nii et see aitas ka.”
Uue keskkonnaga aitasid Välbil kohaneda ka tema värsked tiimikaaslased, kellest tegelikult nii mõnigi talle varasemast tänu Kuremaa korvpallilaagritele tuttav oli. Nii suutiski noormees aja jooksul hea emotsiooni taas üles leida ja Rapla Korvpallikooli eest tegusid tegema hakata.
Ei läinud kaua, kui energiast pakatav Välb sai astuda karjääriredelil sammu kõrgemale. „See oli vist COVIDi hooaeg. Childress oli vigastatud ja Annuk kutsus mind Meistriliiga trenni. Sain hakata seal enda oskusi proovile panema.” Ühtäkki vaatasid talle seega nii platsil kui riietusruumis noorte poiste asemel vastu täismehed, kuid Välbi hinnangul ei olnud muutus trennide vahel siiski midagi liiga kardinaalset. „Mind võeti hästi vastu ja väga hätta ma seal ei jäänud. Ma ei kartnud eksida.”
Just Välbi vankumatu tahe lüüa korvpallimaastikul edukalt läbi ja julgus end pidevalt proovile panna aitasid tal treenerite seas silma jääda. Aeganõudva töö tulemusena saigi temast 2021/2022 hooajal täieõiguslik AVIS UTILITAS Rapla meeskonnaliige.
Kõrgliigasse tõusmine ja olulistes kohtumistes mänguminutite teenimine olid loomulikult Välbile tähendusrikka väärtusega, kuid kõige selle melu keskel leidis ta endas piisavalt jaksu, et ka koolis heade tulemuste peale õppida.
Muidugi on kahel rindel tegutsemine nõudnud vahepeal omajagu järjekindlust, kuid nüüdseks on Välbist saanud Raplas veedetud nelja aastaga mängujuhi positsioonil tegutsev korvpallur, keda juba sel kuul ees ootamas esimene riigieksam ja peagi ka gümnaasiumi lõpetamine. Põhikooliõpilasena korvpallilinna saabunud Välb on seega igas mõttes suureks saanud.
Toetav kogukond on võimaldanud tal kasvada arukalt mõtlevaks mängumeheks, kes peab korvpalli mängimise kõrvalt ääretult oluliseks ka hariduse omandamist. „Korvpall on голова игра ehk peaga mäng. Sul peab nupp nokkima, et kossu mängida. Eriti, kui sa oled mängujuhi positsioonil. Koolist, ja sellest, kui hästi sul asjad meelde jäävad, sõltubki seega päris palju.”
Selleks, et nii korvpallis kui ka elus üleüldiselt silmapaistvalt läbi lüüa, soovibki Välb kohe pärast gümnaasiumi seada sammud ülikooli poole. Seda siirast soovi ilmestab ka tõsiasi, et noormehel sai juba varakult Tartu Ülikooli akadeemiline test edukalt soovitud tulemusele sooritatud. „Korvpall ei jää kestma igavesti. On hea, kui sul on diplom taskust võtta. Esialgne plaan ongi pärast gümnaasiumi ülikooli minna ja siis ülikool kossuga siduda. Selline topeltkarjäär.”
Välb teab juba praegu prognoosida, et kõrgkoolis võib profisportlase karjääri kõrvalt raskeks minna, kuid oma unistuste ja eesmärkide osas pole ta nõus allahindlusi tegema ning tal on kindel siht ka edaspidi neid valdkondi omavahel siduda. Senini on tal see tegelikult ju hästi õnnestunud, sest koolis käimise ja esindusmeeskonnas mängimise kõrvalt on ta terve see aeg teinud tegusid ka satsi teise liiga võistkonna eest.
„Teine liiga on pingevabam, aga seal peab ikka kõike oskama ja kõike tegema. Seal saangi oma oskusi lihvida, mängu juhtida ja teisi kaasata.” Madalamas liigas oskuste proovile panemised ja sel hooajal satsiga suisa liiga meistriks tulemine motiveerivadki ka Meistriliigas võistlevate mängumeestega ühes rütmis püsida. „Meistriliiga on kogemuse omandamine. Platsile saad, siis oled ikka veel äksi täis. Isegi sel praegusel teisel hooajal.”
Õnneks aitavad liigset üle mõtlemist või muretsemist Välbil ära hoida head meeskonnakaaslased, kellest sel peagi lõpusirgele jõudval hooajal satsis puudust ei tule. „Nalja saab meil kõvasti ja bonding on sel hooajal väga hea. Meeskondlikus plaanis on väga normaalne tulemus ka hetkel rullumas.”
Ka horvaadist peatreenerit kirjeldab Välb kui meeskonnahinge, kes hoiab trenni ja väljaspool seda toimuva hästi lahus. „Mul ei ole kunagi sellist treenerit olnud. Eelmine aasta olid asjad detailides. Nüüd on see süsteem raskem, mis ta siin terve hooaeg ehitanud on, aga kui sa sellele pihta saad, on endal kergem.”
Nii ongi suudetud üheskoos edukalt Meistriliiga veerandfinaali purjetada. Välb usub sihikindlalt, et meeskondlike “relvi” tabavalt seeria vastase ehk Pärnu Sadama vastu ära kasutades on AVIS UTILITAS Raplal hea võimalus sekkuda kõrgemasse mängu ja saada säravate medalite omanikeks.
Ka isiklikus plaanis on noormängijal edasise osas suured ootused, sest tema tõeline profisportlase karjäär on alles hoogu kogumas. Võimekust platsil vägevate sooritustega silma paista on Välbi sees kõvasti ning kirg korvi tabamise osas endiselt sama suur kui korvpalliga alustamise aegadel. „See tunne, kui sa viskad palli ja see tabab korvi… see on mõnus tunne. Tunne, et oskad teha midagi.”
Just seesama tunne on aidanud tal rasketest perioodidest üle saada, mis paratamatult rutiini ja aeg-ajalt esineva motivatsioonipuudusega tekivad. „Kui on pime aeg või hilistalv ja lumi ikka ei sula ära, siis mõtledki, et korvpall jääbki igavesti kestma. Neil hetkedel mõtled küll, et tahaks lihtsalt midagi muud teha. Sellepärast ongi vahepeal vaja kindlasti rutiinist välja saada. Muidu rutiin tapab, mitte ei arenda!”
Hetkelistest katsumustest ja rutiinist aitavad Välbil läbi tulla koosviibimised pereliikmetega, raamatute lugemine, krimisarjade vaatamine ning ärinduse huvilisena rahatarkuse kohta uurimine ja investeerimisega tegelemine. Nii noores eas saavutatud tasakaal eraelu ja korvpalli vahel ongi võimaldanud Välbil jõuda sellesse hetke, kus ta parasjagu viibib ning igat minutit sellest nautida.
Nautida proovib ta ka edaspidist, olgugi et peagi keskkooli lõpetamise näol elus uut lehekülge pööravat noormeest ootavad ees suured otsused. Kogu selle teadmatuse keskel on üks asi siiski kindel – korvpall on ja jääb! „Lõpetada ma küll ei taha veel. Päris Valmo Kriisa ma küll pole, kes umbes 50-aastane ja ikka kossu mängib, aga Meistriliigas tahaks veel pikalt olla!”
ÄRA MÕTLE, KOHE ÜTLE – lemmikute eri
Korvpallimeeskond – AVIS UTILITAS Rapla
Mängija – Kevin Durant
NBA / Euroliiga – Euroliiga
Tiimikaaslane – Kolmik: Rait-Riivo Laane, Sven Kaldre ja Tormi Niits
Endine tiimikaaslane – Tom Kaldre
Toit – Ema tehtud bubert kisselliga
Jook – Vesi
Film – Shawshank Redemption
Aastaaeg – Suvi